Aseta vai vaia keskpunkti järgi ja joonista lubjaga ringkaar. Seejärel kaeva käsitsi või ekskavaatoriga auk, aseta sisse teraskest ja vajuta mõõdetud ristisuunalist vaia tõmbejoont nii, et kesta keskpunkt oleks sama, mis mõõdetud ja kalibreeritud vaia asend. Keskpunktid langevad kokku ning kesta vertikaalsust ja horisontaalsust tuleks korrigeerida haamriga. Kalle ei tohiks olla suurem kui 1% ja hälve ei tohiks olla suurem kui 50 mm. Kestkatte matmisel tuleks ümbritsev ala täita kvaliteetse saviga ja tihendada sümmeetriliselt kihiti. Kestkatte siseläbimõõt tuleks täita. See peaks olema 20–40 cm suurem kui vaia läbimõõt ja üldine maandamissügavus on 200–400 cm. Kestkatte matmisel asetatakse see 30 cm kõrgemale looduslikust maapinnast ja ülaosas avatakse mudakraavi poole suunatud läga väljalaskeava. Erijuhtudel saab mantli sügavust suurendada ja muda erikaalu suurendada (muda saab valada savi sisse), et löök oleks aeglane. Mantlis veetaset tuleb vastavalt alandada. Kui kaitsetoru serv puutub kokku veega, saab ümbritseva keskkonna täita saviga, et kaitsetoru tugevdada. Tugev vajumine ja nihkumine tuleks mantli kaitsmiseks ümber töödelda ja uuesti sisse matta; kui augustatud augu sein lekib, saab seda savi või rohelise kaaliummudapulbrina töödelda, et moodustada läga ja suurendada muda osakaalu; pärast mantli matmist tuleks haamri ja puidust joonlaua abil mõõta mantli serva ja vaia keskpunkti vaheline kaugus ristisuunas (või marsruudi positiivses ja horisontaalses suunas) ning teha originaalsed ehitusdokumendid. Kõrvalekalle ei tohiks olla suurem kui 5 mm. Ja kaitsevaiad maetakse kaitsevaia suu ümber (maetakse ristisuunas ja tehakse neli märki), nii et operaator ja kvaliteedikontrolör saavad ristimeetodi abil kindlaks teha vaia keskpunkti asukoha.
Postituse aeg: 08.02.2022
